Kasvamine Varajase Traumaravi üheks Peamiseks Eesmärgiks

Sisukord:

Video: Kasvamine Varajase Traumaravi üheks Peamiseks Eesmärgiks

Video: Kasvamine Varajase Traumaravi üheks Peamiseks Eesmärgiks
Video: Koolituse tutvustus: Trauma ja kriis kuidas mõista ja mida teha 2024, Aprill
Kasvamine Varajase Traumaravi üheks Peamiseks Eesmärgiks
Kasvamine Varajase Traumaravi üheks Peamiseks Eesmärgiks
Anonim

Väga sageli kohtab veendumust, et probleem on olemas sellepärast, et midagi on katki. Ja piisab katkise parandamisest, kuna kõik töötab. Näiteks on inimesel lähedust raske taluda ja ta arvab - vaja on kaevata, uurida, miks see lollakas on, parandada ja kõik saab lähedusega korda

Mis puutub traumatikasse - eriti varajasesse traumaatikasse -, siis enamasti pole küsimus mitte parandamises, vaid kasvamises või kasvamises. Trauma tekkimisel peatub areng psüühika kahjustatud piirkonnas. Ja mis peaks ideaalis seal kasvama, kas ei kasva üldse või külmub embrüonaalses staadiumis.

See tähendab, et intiimsuse traumeerijal on probleem mitte ainult selles, et esimene intiimsuse kogemus oli kohutav, vaid ka see, et seetõttu ei saanud intiimsusvõime kunagi võimalust areneda.

Teraapias saate probleemist aru ja jõuate selle algpõhjani, kuid see on alles töö esimene osa. Teine osa on puuduva võimsuse suurendamine. Väga sageli on see nullist kasvamise ülesanne.

Võime öelda, et varajane traumateraapia seisneb peamiselt selles kasvamises ja puuduvate kogemuste (näiteks ohutu sõltuvuse kogemus) saamises, mille tõttu areng on peatunud.

Kui me räägime paanikast ja sellest, kuidas sellega toime tulla, siis varajastel traumatikutel puudub sageli eneseregulatsiooni võime. Nende emotsionaalne seisund läheb ühest äärmusest teise - paanikast täieliku depressioonini ja vastupidi. Ja mitte midagi vahepealset.

Eneseregulatsioon on võime end rõõmustada, kui oled kuskile koomasse langenud, ja oskus end rahustada, kui oled ekstreemses seisundis. Kui kujutleme emotsioone sinusoidi kujul, siis eneseregulatsioon on oskus viia end tagasi sellesse sinusoidi ossa, kus tipp-olekuid pole, kuid on vaid mõõdukas laine. Ideaalis kasvab see võime kontaktis emaga, kes on imiku seisundi suhtes tundlik ja suudab teda rahustada või rõõmustada. Varajase trauma korral juhtub sageli, et ema käitub kogu aeg paigast ära ja jätab lapse regulaarselt oma tingimustega üksi.

Seega oskus oma seisundit reguleerida on midagi, mida traumaatiline inimene peaks juba täiskasvanueas valdama ja teadlikult tegema. Nagu iga oskus, on see ka regulaarne, süstemaatiline koolitus.

Soovitan: