Lahkuminek Psühhoterapeudiga

Lahkuminek Psühhoterapeudiga
Lahkuminek Psühhoterapeudiga
Anonim

Lahkuminek on meie elu lahutamatu osa. Me lahutame oma lemmikkohtadest, asjadest, inimestest, raamatutest, harjumustest.

Paljudele inimestele tekitab inimesest lahutamise protsess teatud raskusi, olgu selleks siis lahkuminek kallimast, tuttavast, töökaaslastest või heast sõbrast.

Lahkuminekut kogetakse täiesti erineval viisil: valust tarkuseni. Inimestel võib olla raske leppida sellega, et see ei ole enam nii nagu varem, seda on raske mõista ja aktsepteerida.

Kui inimene osutus mingil põhjusel emotsionaalselt lähedaseks, siis tundub lahkuminek üsna keeruline ja valus protsess. See juhtus ühe inimese elus, kes läks psühhoterapeudist lahku ja koges seda protsessi üsna valusalt, mis üldiselt inspireeris mind seda artiklit looma.

Võrreldes lahkumineku protsessi aastaaegadega võib öelda, et see on varane sügis, mis saabus siis, kui puud ja lilled tuhmusid, päike kadus pilvede taha ja nüüd hiilib kurbus üles sellest, mis kunagi oli nii huvitav, lõbus ja isegi vapustav.

Kui lähedane lahkub, võivad inimesed kogeda mitmesuguseid tundeid: pettumust ja süütunnet, valu, hüljatust, kuni elu tundub mõttetu. Tugevate tunnete näitaja lahkumineku protsessis võib olla psühholoogiline sõltuvus, mis on üks valusa kiindumuse ilmingute põhjustest, kui on parem kannatada kui lahku minna. Sõltuvus võib püsida psühhoteraapilistes suhetes.

Psühhoterapeudist lahkuminekut saab ravida täiesti erineval viisil.

Psühhoterapeudist lahkuminek võib tunduda väikese tragöödiana, kuid seda võib tajuda õppetunnina, võimalusena midagi uuesti näha, aru saada, ümber mõelda, võimalus leida rikkust tasuta positiivsete mõtete näol.

Psühhoterapeudist lahkuminekut võib tajuda surma ja puudusena, terapeut lahkus, lahkus, korrastatud maailma ebaõigluse tunne. Või on psühhoterapeudiga lahkuminek võimalus õppida psühhoteraapia käigus lahku minema ja tarkust mitte väärtustama.

Milline on teie arvates elujõuline lahkuminek psühhoterapeudiga?

Olen sellel teemal palju mõelnud. Ma arvan, et ainult lahkuminek, mida ei tajuta lahkuminekuna, vaid mida peetakse sammuks, uueks eluetapiks, mis võimaldab teil palju ümber mõelda, tegutseda konstruktiivselt, tuginedes kogemustele, teadmistele, protsessi käigus kogunenud ressurssidele psühhoteraapiast. Psühhoterapeutiliste seansside protsess on iga kord väike teekond uute avastuste ja teadmistega. Jah, see on normaalne, kui reisimine ja puhkus lõpeb ning see on ainult meie igaühe kohustus võtta - kas positiivsed meeldivad mälestused või pettumus. Elujõuline lahkuminek on hüvastijätmine, et avaneda uute ideede ja algusega kohtumiseks. See on ka avastus nende endi kogutud kogemustele, teadmistele, tarkusele. Üleminek ühelt etapilt teisele võib olla huvitav, justkui läheksime ootusärevalt trepist üles … Ja mis seal ees ootab? Ja kuidas elada ilma psühhoterapeudita? Lõppude lõpuks võib see olla ka üsna huvitav ja põnev protsess. Psühhoteraapia osutub treeningväljakuks. Jah, lugejad, andke mulle andeks mõningane ebaviisakus, kuid sellegipoolest on see treeningplats, kus inimesed õpivad elama, toimuvaga kohanema. Harjutus aitab end elus mugavalt tunda, nii et kannatusi pole tingimata elus. Valu on osa meie elust, kuid kannatused pole vajalikud.

Psühhoterapeudist lahkuminek osutub kas mustaks triibuks või võimaluseks uutele avastustele või uuele teadusele või enese tundmise järgmisele etapile, enda kallal töötamiseks. See on iga inimese enda valik.

Jah, võib -olla on see igal juhul kurb, kuid tugevaid kurnavaid ja piinavaid kannatusi pole vaja.

Püüdmine terapeudiga lahku minnes mõelda lahutuse elujõulisele aspektile on samm lahkumineku valude ületamiseks, mis võib mõnele inimesele üle jõu käia.

Minu arvates pole mõtet lahkumineku hetkel hädaldada ülemaailmsete asjade, julguse, kannatlikkuse jms üle. Iga üksiku inimese jaoks on lahkuminek midagi omaette, intiimset ja individuaalset ning on oluline suhtuda sellesse protsessi ettevaatlikult, hoole, austuse ja tähelepanelikkusega, kuid samas mitte uppuda ega süveneda protsessi. Oluline on mitte devalveerida lahkuminekuprotsessi, siis tuleb pärast sügist talv ja siis kevad ning särav päikesepaisteline suvi!

Soovitan: