Esmase Konsultatsiooni Kunst

2024 Autor: Harry Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 15:44

Esmane konsultatsioon kliendiga psühholoogi jaoks on alati põnev, sõltumata paradigmast, milles spetsialist töötab. Algavad psühholoogid muutuvad selles osas veelgi murelikumaks, kuna puuduvad kogutud kogemused, mis vähendaksid esimesest kohtumisest tulenevat ärevust ja ärevust.

Esialgne psühholoogiline nõustamine on kahe isiku kohtumine, kellest üks on ekspert ja teine klient. Ja nende inimestevaheline suhtlus aitab heita valgust probleemile, mis tavaliselt keskendub kannatustele, millega see kaasnes.

Selles artiklis püüan struktureerida spetsialisti tööd esmasel konsultatsioonil ja kirjeldada tööriistu, mis aitavad psühholoogil kohtumist tõhusamalt läbi viia.

Esimese asjana tahaksin välja tuua ülesanded, millega spetsialist esmasel seansil silmitsi seisab.

Konsultatsiooni alustamise põhiülesanne on koostada koos kliendiga aruanne. Spetsialist loob usaldusväärse suhte jaoks turvalise ruumi. Hinnanguvaba ja aktiivne kuulamine võimaldab kliendil lõdvestuda ja alustada dialoogi oma probleemi üle. Paljud kliendid tajuvad psühholoogi kui inimest, kes pole enam millegi üle üllatunud. Sellised kliendid üritavad spetsialistile muljet avaldada sündmuste dramatiseerimise ja liialdamisega. Sel juhul on oluline, et psühholoog oskaks fantaasiatel ja manipulatsioonidel vahet teha, et mitte osaleda mängus, mis võib spetsialisti kiiresti päästja või veel hullem - päästja rolli tõmmata.

Sellest tulenevalt on psühholoogi teine ülesanne mitte kaotada sidet tegelikkusega ning selgitada küsimuste ja detailidega teavet, mida klient konkreetse sündmuse kohta annab.

Seose spetsialisti enda objektiivse reaalsusega tagab sisemine "konstruktiivne kriitik" või, ütleme, mingil määral kliendi öeldu kahtlemine. Samal ajal tunneb spetsialist kliendile kaasa ja saab aru, milliseid kannatusi see või teine probleem talle toob.

Näiteks räägib klient teda kurvastanud kurbusest. Ta on apaatne ja masendunud, ükskõikne enda ja oma elu suhtes. Spetsialist selgitab küsimustega objektiivsest reaalsusest: kas oli lähedase kaotust, vägivalda, traumat jms. Kui selliseid sündmusi kliendi anamneesis ei olnud, hakkame pöörduma kliendi psüühilise reaalsuse poole, milles see mängitakse läbi. Kogume teavet vanemate, lähedaste, suhete kohta. Ja võib juhtuda, et tema ema oli kogu elu depressioonis ja leinas ning ta (klient) lapsena otsustas oma depressiooni temaga jagada, et sidet säilitada. Selle tulemusel võib klient, kellel pole elus olnud tragöödiaid, leinata ja masenduda ilma eriliste stressimärkideta objektiivses reaalsuses. Seega ei saa spetsialist edastada kliendile, kes on tulnud kannatustega, kuid kellel pole tegelikkuses põhjust, et temaga on kõik korras, kuna ilmselgeid põhjuseid pole.

Psühholoogi järgmine ülesanne on hinnata, kas tegemist on kliendiga, kas on mingeid viiteid psühhiaatri või teiste meditsiinispetsialistide poole pöördumiseks. Psühholoog peab selgelt aru saama oma tegevusvaldkonnast ja oma võimetest. Tänu nendele teadmistele saab ta kindlaks määrata kliendi ressursside staatuse: võime reflekteerida ja muutuda.

Kliendi kaasamine nõustamisse on spetsialisti järgmine ülesanne. Klient hakkab koos psühholoogiga sügavalt uurima oma emotsioone ja tundeid. Samal ajal hakkavad ilmnema teatud viisid teatud tunnetele reageerimiseks, see tähendab selgitatakse psüühika kaitsemehhanisme. Spetsialist loob pildi kliendi sisemisest ja välisest suhtlusest nii teistega kui ka iseendaga.

Lisaks tõlgendab ja kajastab psühholoog kliendi materjali, näidates, milline probleem peitub tema ravi sügavuses, ning määrab aja ja üldise strateegia selle probleemiga töötamiseks. Selline ühine arutelu võimaldab nii spetsialistil kui ka kliendil kohtumise tulemust näha. Tavaliselt on see tulemus empaatiline vastus kliendi vajadustele ja lahendused selle rahuldamiseks kliendi enda poolt. On oluline, et esimene kohtumine kliendi jaoks oleks uus pilk tema probleemile, nii et selle kohtumise tulemus oleks tema jaoks tähenduslik ja sisendaks kindlustunnet, et ta saab muuta seda, mida ta tahab muuta, ja vabaneda sellest, mida ta tahab saada lahti saada.

Esimese konsultatsiooni kunst muutub iga spetsialisti jaoks erinevaks. See on psühholoogi eriline käekiri ja tema kogutud kogemused ning võime olla spontaanne, aga ka praktiline ja teoreetiline materjal, kuna esmase konsultatsiooni ühtset vormi pole. Loodan, et minu katse nii keerulist tööd struktureerida on aidanud selgitada meie raske elukutse varjatud külgi.

Head tööd meile!