Suhted Vanematega Lapsepõlves Ja õpilaste Inimestevahelised Suhted

Video: Suhted Vanematega Lapsepõlves Ja õpilaste Inimestevahelised Suhted

Video: Suhted Vanematega Lapsepõlves Ja õpilaste Inimestevahelised Suhted
Video: See kartul on 2021 kõige produktiivsem 2024, Aprill
Suhted Vanematega Lapsepõlves Ja õpilaste Inimestevahelised Suhted
Suhted Vanematega Lapsepõlves Ja õpilaste Inimestevahelised Suhted
Anonim

Paljud kodu- ja välismaiste teadlaste tööd on pühendatud suhete uurimisele alla 18 -aastaste laste vanematega. Vene psühholoogias viisid selle valdkonna uuringud läbi teadlased L. S. Võgotski, O. A. Karabanova, V. M. Tseluiko, D. B. Elkonin ja paljud teised. Kuid kahjuks ei ole piisavalt tähelepanu pööratud lapsepõlves vanematega suhtlemise uurimisele, mis on aluseks täiskasvanu isiksuse kujunemisele ja inimestevaheliste suhete tunnustele täiskasvanute seas.

Eesmärk See töö uurib õpilaste inimestevahelisi suhteid seoses suhetega vanematega lapsepõlves.

Uurimisülesanded hõlmasid järgmist:

1. lapsepõlves vanematega suhete uurimine, 2. õpilaste inimestevaheliste suhete uurimine, 3. lapsepõlves vanematega suhete ja õpilaste inimestevaheliste suhete uurimine.

Kasutati järgmisi tehnikaid:

1. “Lapsepõlv. Sündmused, vanemate ja laste suhted ja subjektiivsed kogemused”autor MV Galimzyanova;

2. vanemliku suhtumise testküsimustik ("OORO") A. Ya. Varga ja V. V. Stolin, muudetud E. V. Romanova ja M. V. Galimzyanova;

3. Metoodika "Täiskasvanute lapse-vanemate suhted" (PV Troyanovskaya muudetud metoodika "Noorte lapse-vanemate suhted", ("DROP");

Õpilaste inimestevaheliste suhete uurimiseks kasutati järgmist:

  1. inimestevaheliste suhete diagnostika meetod ("OMO") V. Schutz
  2. inimestevaheliste suhete diagnostika meetod ("DMO") T. Leary. kohandatud L. N. Sobtšik

Uuringus osales 40 inimest - 20 naist ja 20 meest vanuses 18 kuni 21 aastat.

Lapsepõlves vanematega suhete tunnuste analüüs näitas, et üldiselt märgivad vastajad, et vanemad on lapsepõlves omaks võtnud kõrgelt ja teevad nendega koostööd. Samas tajusid vastajad oma ema koostöövõimelisemaks ja autoritaarsemaks ning pidasid isa vähem koostöövõimeliseks ja autoritaarseks. Lisaks usuvad vastajad, et lapsepõlves kogesid nad emalt rohkem emotsionaalset tõrjutust kui isalt. Naised usuvad tõenäolisemalt kui mehed, et nende vanemad tegid nendega koostööd.

Mehed märgivad, et isa võttis neid mõnevõrra rohkem vastu kui ema ja naised uskusid, et isa tegi nendega rohkem koostööd kui ema.

Inimestevaheliste suhete analüüs näitas, et üldiselt kalduvad vastajad teistelt eeldama kaasamist, avatust ja kontrolli avaldumist suhtlusprotsessis, kui nende omaduste iseseisvat näitamist. Leiti, et naised kipuvad suhtlemisprotsessis üldiselt olema meestest aktiivsemad ja avatumad, samas kui nad on vähem kui mehed ootavad ning näitavad üles kontrolli enda ja teiste inimeste suhtes.

Üldvalimi näitajate, aga ka meeste ja naiste rühmade korrelatsioonianalüüs näitas, et soovile võivad kaasa aidata sellised parameetrid nagu emapoolne aktsepteerimine, koostöö emaga, sümbioos isaga teiste inimestega ühenduse võtmiseks (pd0, 05).

Naiste rühmas leiti, et ema suhtumine kaotajasse ja tema autoritaarsus (pd-0, 05) võivad takistada teiste inimestega suhtlemise soovi tekkimist, samuti luua lähedasi, usaldavaid suhteid. Samuti leiti, et mida rohkem mõlema vanema aktsepteerivad naised tajusid (pd0, 01), seda enam kipuvad nad täiskasvanuna looma lähedasi ja usaldavaid suhteid teistega. Samal ajal, mida rohkem aktsepteerivad naised oma isa tajusid (pd0, 05), seda enam ootavad nad täiskasvanuna teistelt inimestelt avatust ja emotsionaalset lähedust.

Seega leiti, et õpilaste inimestevahelised suhted on seotud suhetega vanematega lapsepõlves. Nii et kaasatus, avatus suhtluses, õpilaste soov luua teistega usalduslikke suhteid on seotud lapsepõlves vanemate aktsepteerimise, koostöö ja sümbioosiga. Sellised parameetrid nagu ema suhtumine kaotajasse ja ema autoritaarsus võivad aga takistada vastajaid teiste inimestega suhtlemast.

Soovitan: