VÄLINE SÕLTUMATU HINDAMINE. PSÜHHOLOOGILINE ASPEKT

2024 Autor: Harry Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 15:44

Väline sõltumatu hindamine (OIE) on suhteliselt uus testitehnoloogial põhinev eksami vorm. See eksamivorm nõuab mitte ainult ainete häid teadmisi, vaid ka eelnevat psühholoogilist ettevalmistust. Kõige olulisemad omadused, mida VNO protsessis nõutakse, on järgmised: suur liikuvus, vahetatavus; tegevuste kõrge organiseerituse tase; stabiilne jõudlus, kõrge kontsentratsioon, selgus ja struktureeritud mõtlemine. Räägime psühholoogilisest ettevalmistusest UPE jaoks ja uurime selliste testide psühholoogilisi mustreid koos psühholoogiateaduste kandidaadi, dotsendi, eneseregulatsiooni spetsialisti Natalya Leontyevna Kalaytaniga.

- UPE pole mitte ainult teadmiste, vaid ka psühholoogilise stabiilsuse test. Mis juhtub protsessis, AGA keha, meie psüühikaga?

- UPE ettevalmistamine on tänapäeva kooliõpilaste ja nende vanemate jaoks äärmiselt pakiline probleem. Kõik õpilase jõupingutused on suunatud täiendavaks ettevalmistuseks testimiseks, samas kui vanemad püüavad tagada kõik vajalikud tingimused, et aidata oma lapsel sellest olulisest verstapostist üle saada. Kõik need jõupingutused võivad aga asjatud olla, kui te ei tea tagajärgedest, mis võivad viia UPE olukorras paratamatult tekkiva stressini. Inimkeha stressi ajal suureneb järsult neerupealiste, hüpofüüsi ja hüpotalamuse aktiivsus. Need struktuurid vabastavad verre tohutu hulga hormoone ja muid toimeaineid, et hoida keha heas vormis. Arvestades, et õpilane on stressirohke olukorras mitte ainult VNO ajal, vaid ka pika ettevalmistuse ja raske töö ajal, on närvisüsteem pidevalt ärritunud olekus, mis võib esile kutsuda ärrituvust ja unetust. Sama VNO olukord võib kujuneda hetkeks, mil keha ei saa enam koormusega hakkama ning algab füüsiline ja emotsionaalne kurnatus. Liigne põnevus toob kaasa asjaolu, et kõik keha jõupingutused on suunatud emotsionaalse stressiga toimetulekuks. Samal ajal väheneb järsult selliste kognitiivsete protsesside kvaliteet nagu tähelepanu, mõtlemine ja mälu. Niisiis avastab õpilane kõige ebasobivamal hetkel ootamatult, et ta ei mäleta isegi kõige lihtsamat teavet, mida ta teadis suurepäraselt mitte kaua aega tagasi, või ei suuda ärevuse tõttu keskenduda ülesande täitmisele ja teeb lihtsaima vea.

- Millised on teabe meeldejätmise ja assimileerimise meetodid?

Teabe meeldejätmiseks on palju meetodeid ja tehnikaid. Näiteks on populaarsed ja tõhusad mnemoonika meetodid, mis võimaldavad hooneühendustel põhinevat erinevat tüüpi teavet meelde jätta. Emotsioonide, tunnete ja assotsiatsioonidega seotud sündmused ja teave on kõige paremini mällu jäädvustatud. Korduv kordamine on tõhusam pärast teabe tähenduse mõistmist. Samuti jääb teave paremini meelde, kui seda kohe pärast meeldejätmist konkreetses tegevuses praktikas rakendatakse. Oluline on muuta õppeprotsess huvitavaks ja lõbusaks, täita see huvitavate näidetega elust. Kui vanemad osalevad õpilase õppeprotsessis nii palju kui võimalik, aitavad tal materjali mõista ja leiavad koos huvitavaid näiteid ja seoseid, on see protsess lõbusam ja tõhusam.

- Kuidas optimaalselt korraldada UPE kohaletoimetamiseks valmistuva õpilase aega?

Oluline on, et testideks valmistumine oleks süstemaatiline ja regulaarne. Lisaks täiendavate kursuste või tundide kuulamisele koos juhendajaga tuleks erilist tähelepanu pöörata enese ettevalmistamisele, mida tuleks planeerida koos õpilasega, arvestades tema töökoormust muude tegevustega. Selline ettevalmistus on tõhus ainult siis, kui õpilasel on piisavalt aega hea puhkuse jaoks. Näiteks tuleks iseõppimiseks anda iga päev 1, 5-2 tundi aega, välja arvatud pühapäev. Samal ajal on vaja teha väike paus kooli põhiõpingute ja iseõppimise vahel, et see protsess oleks tõhusam. Selle ajakava rikkumise korral tuleb kasutamata aeg hüvitada teistel päevadel. Nädalase produktiivse töö eest saab preemiaks kasutada meeldivaid boonuseid, mis on ka heaks motivatsiooniks regulaarseks enesetreeninguks.

- Kuidas käituda testimise ajal, et test võimalikult edukalt läbida?

Et testimisolukord oleks vähem stressirohke, on oluline kujundada sellesse õige suhtumine. Ja see sõltub suuresti vanematest. Näiteks kui vanemad edastavad lapsele pidevalt selle sündmuse ülitähtsust või, mis veelgi hullem, tekitavad lapses ebaõnnestumise hirmu, siis ei keskendu õpilane ülesannete täitmisele, vaid põnevusega toimetulekule ja karistuse vältimisele. Ja sellises olukorras on positiivne tulemus ebatõenäoline.

- Millised eneseregulatsioonitehnikad on olemas, mis võimaldavad teil end sellises pingelises olukorras nagu UPE enesekindlamalt tunda?

Hingamisteede isereguleerimise tehnikad on end hästi tõestanud. Need võimaldavad kiiresti ja tõhusalt vähendada ärevust ning keskenduda ülesannete täitmisele. See on nn "ruudukujulise hingamise" tehnika: sissehingamisel neli, nelja peal hoiame hinge kinni, siis nelja väljahingamisel ja uuesti nelja korral peatame ja hoiame hinge kinni. Selles rütmis peate mitu minutit hingama. Teine tehnika põhineb hingamise lõõgastava toime põhimõttel, kus on ülekaalus väljahingamine. Kiire sissehingamine ja aeglane väljahingamine aitavad leevendada emotsionaalset erutust, leevendavad valu ja ebamugavustunnet. Sellise hingamise ajal on vaja vaimselt ette kujutada lihaste liikumist ja pinget sissehingamisel ning lõdvestumist väljahingamisel, suunates hinge vaimselt vastavale lihasrühmale. Kirjeldatud tehnikaid saab rakendada vahetult enne üldise lõdvestumise testimise algust või ärevuse taseme tõusu ajal kui väljendusmeetodit emotsionaalse stressi leevendamiseks.