2024 Autor: Harry Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 15:44
Hiljuti sõnastas ühel seminaril üks osaleja huvitava küsimuse "kas on olemas problemaatiline, tegelik psühholoogiline teema, mis puudutab iga inimest?"
Alguses tahtsin muidugi stereotüüpselt vastata, et kõik probleemid on individuaalsed, sõltuvad isiklikust kogemusest, inimese eelsoodumusest. Kuid sellegipoolest pole see täiesti tõsi..
Minu mulje on, et on üks oluline teema, mis on peaaegu iga psühholoogi juurde tuleva inimese nõrk koht. Sisemise väärtuse probleem. Ja juba nende põhiväärtuse nõrga tundmise tagajärjel tekivad muud raskused: depressioon, ärevus, sisemine tühjus, madal enesehinnang, saavutustele orienteeritus, probleemid suhetes.
Inimene, kes ei tunne enda väärtust, kulutab palju energiat ja jõupingutusi stabiilse psühholoogilise seisundi säilitamiseks, mõnikord on ta sunnitud tegema neid asju, mis on talle ebameeldivad, ootab pidevalt välist heakskiitu ja kahjuks ei saa seda nõutavas mahus kätte.
Eksistentsiaalses analüüsis räägime reeglina praktilisest väärtusest (need on saavutused, mis on inimese elus olemas) ja põhiväärtusest (see on enda väärtuse tunne, oletame, et vaikimisi, sünniõiguse järgi).
Praktilise väärtuse domineerimisega on inimene reeglina pidevalt liikvel, püüdes saavutada üha uusi ülesandeid, eesmärke, mille elluviimine võimaldab vähemalt lühikest aega, kuid tunnetab siiski oma väärtust ja tähtsus.
Loomulikult on praktiline väärtus arengu jaoks oluline, kuid kui see on domineeriv ja peamine motiveeriv jõud, siis toob see kaasa ebaõigluse tunde, vabaduse puudumise ja sisemise pinge.
Suutmatuse elada ja tunda end väärtuslikuna moodustavad kaks võimalust käitumuslikul tasandil arenguks:
- Liigne keskendumine iseendale, enesekesksus, soov saada teistelt võimalikult sageli tunnustust ja tähelepanu. Siin saab rääkida liiga kõrgest enesehinnangust. Seda käitumismustrit täheldatakse inimestel, kellel on väljendunud nartsissistlikud või hüsteerilised radikaalid.
- Rahulolematus iseendaga, enesekriitika, soov teistele meeldida, mitte endaga arvestada. Sel juhul räägime madalast enesehinnangust. Sellised inimesed võtavad sageli teiste inimeste eest vastutuse, usuvad, et nad ei saa elus palju endale lubada ning neil pole õigust oma unistusi ja plaane ellu viia.
Erinevates elusituatsioonides saab nõrga eneseväärtustundega inimene kasutada mõlemat strateegiaversiooni.
Põhiväärtuste teemaga töötamise raskus seisneb selles, et oma väärtusest on võimatu rääkida, mõelda või teada saada, seda tuleb tunnetada. Ja kuidas seda teha, kui sellist tunnet pole mitu aastat olnud?
See on ilmselt sügav teema, milleni inimene pikaajalise teraapia käigus jõuab. Keegi kuue kuu pärast, keegi alles mõne aasta pärast. See teema ei peitu pinnal, kuid see on enamiku muude probleemide alus.
Keegi saab selle tunde tundliku ja tähelepaneliku suhtumise kaudu iseendasse, sisemise dialoogi kaudu. Kellelgi on pärast eluloolise kogemuse ja ellusuhtumisega töötamist eneseväärtustunne.
Klientidega konsulteerides otsime reeglina kaashäälikuid, ideid, assotsiatsioone, mis aitavad sellele tundele lähemale jõuda.
Tahaksin aga sõnastada lihtsa teesi, mis on oluline, et integreerida oma arusaamaga maailmast:
Alati leidub inimene, kes teeb seda või teist tegevust paremini kui sina. Kuid pole ühtegi inimest, kellel oleks selline omaduste, võimete, tunnete ja soovide kogum, mis teil on. Pole mõtet püüelda teiste poole täiuslikkuse või parema poole. Oluline on see, et tunneksite, et see, mida teete, on teie jaoks hea ja õige. Sellest piisab, see on väärtuslik. Ja see, mis sa oled, on väärtuslik ja tähtis. Ja siis, kui saate tunda enda väärtust, tunnete juba teise väärtust. Ja teie vahel võib tekkida ja areneda isiklik suhtlus. See suhtlus, mis tugevdab üksteise väärtust ja selles maailmas olemist.
Soovitan:
Miks Ma Oma Elus õnnetu Olen? Miks Miks
Inimesed esitavad endale elu jooksul palju aastaid küsimusi: Miks ma tahan rikas olla ja kogu elu ei tee ma muud kui ots otsaga kokku; Miks ma ei saa kohtuda väärt elukaaslasega; Miks on kõik mehed, kellega ma kokku puutun, nõrgad, kaotajad, naissoost või gigolod;
Kuidas Ja Miks Oma Emotsioone ära Tunda
Miks on võimalik oma emotsioone ära tunda? Esiteks võivad elamata jäänud emotsioonid suurendada füsioloogilisi reaktsioone stressile, luues tingimused psühhosomaatiliste haiguste tekkeks. Need võivad põhjustada ka teadvuseta käitumist ja reaktsioone teatud sündmustele.
Lase End Tunda
Mäletate Bree'i meeleheitel koduperenaistes? Rafineeritud välimus, eeskujulik käitumine ja emotsionaalne jäätumine. Ühel päeval saab ta üllatunult teada, et ta ise kannatab sellise ideaalse jaheduse all ega mõista teda, pere ei hinda seda. Ja päris elus pole paljud harjunud emotsioonidele õhku andma.
Kumb On Parem - Tunda Või Tunda?
Üsna sageli on inimesed üsna alateadlikult veendunud, et seda on kõige parem teada. Kui ma kõike tean, tähendab see seda, et mu elu "harutatakse lahti", kuid see pole sugugi nii ja reaalsed elusituatsioonid "ei mahu riiulitele"
Kui Tunned End Väärtuslikuna, On Lihtne Ei öelda
Miks on vahel nii raske öelda ei? Kuna näiteks keeldumisele on negatiivne reaktsioon, ütles mu ema mu isale „ei“ja sai vastuseks hoiatuse või, mis veelgi hullem, rusikaga näkku. Või vastas isa keeldumise peale ema hüsteeriasse. Laps järeldab, et keeldumine on midagi ebameeldivat ja ohtlikku.
