2024 Autor: Harry Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 15:44
Kas olete kunagi mõelnud, miks nii paljudel inimestel on nii valus igatsus maagilise pildilise mineviku järele? Miks on kahekümneaastane võileib, üleküpsetatud, kuid mitte unustatud, miljardeid kordi ikka maitsvam kui värskelt jahvatatud kohv ja krõbe croissant täna hommikul? Või on teravast pruunikashallist materjalist kleit ilusam, parem ning palju praktilisem ja vastupidavam kui mõni tänapäeva disainilahendus
Mitte sellepärast, et see on tõsi ja vorst oli objektiivselt maitsvam, kuid riided, kuigi välimuselt kohutavad, olid tugevad nagu sõdurijalats. Aga sellepärast, et sageli pole inimestel täna selles midagi. See on tühi ja pole täis tähendusi ega olulisi sündmusi, meeldivaid kohtumisi ega sooje kallistusi.
Sellel ei ole väikeste, nagu teie, korrahävitajate helinat, kes kaootiliselt põrandal roomavad ja ahnelt teie labradori silikoonluud närivad. Temas pole meest, kes poleks kunagi teie abikaasaks saanud, sest tegelikult tahtsite lihtsalt staatuseühendust ja mitte olla temaga koos "kurbuses ja rõõmus".
Ja siis, ilma nende oluliste asjadeta, pöördute tagasi, otsides seda, mis pole tõeks saanud. Ja minevik muutub väärtuslikumaks kui olevik. Sest temas on palju meeldivaid mälestusi ning teadlikult haiget ja valusat pole peaaegu üldse alles. Sest see sisaldab kadunud ühendusi, millest sa täna nii väga puudust tunned, kuid mida sa ei saa tagasi saata, sest nende aeg on pöördumatult läinud ega tule enam kunagi tagasi.
Sest seal on varem mees, kes pole veel täielikult aru saanud, et olete ilma põhjuseta hüsteerika armastaja ega armasta kunagi tõeliselt tema lapsi. Seal on teie unistuste töö, kuhu te ei läinud, lihtsalt sellepärast, et kartsite vastutusega mitte toime tulla. Seal on su parim sõber, kellega sa koos üles kasvasid, kuid kes oli kahekümnendates eluaastates väsinud ainult sinu kuulamisest ja ainult sinu probleemide lahendamisest.
Kuid seda on võimatu oma silmaga näha ja mõista. Sest hirmutav on peatuda ja tunnistada, et teie elus pole midagi väga olulist. Sest see tähendab oma valikute äratundmist ja süüdlaste otsimise lõpetamist laste, naabrite, töökaaslaste ja isegi valitsuse hulgast. Ja see tähendab nende eest vastutuse võtmist ja selle vastutusega edasi elamist.
Soovitan:
Kuidas Mõista, Et Minevik On Juba Tõesti Minevik?
Kas olete kunagi mõelnud, et saate kirjutada romaani, mis põhineb teie elus juhtunud sündmustel?! Väga põnev ja põnev, täis traagilisi ja ilusaid lugusid elust ja armastusest, siirast sõprusest või meeleheitlikust reetmisest. Te kannate neid lugusid oma mälus ja südames, olete neist lummatud ja võlute teisi, need puudutavad isegi kõige tundlikumate ja haavatavamate hinge, lähedased ja kallid inimesed panevad teid muretsema ning intellektuaalid on vaimustuses keerukusest.
Tuttav Kurat On Parem Kui Võõras Ingel
Raskesse olukorda sattudes ei näe inimene mõnikord väljapääsu. Tema tõekspidamiste, hoiakute, vaadete põimimisel pole ühtegi vastuvõetavat lahendust. "Ma ei tea, mida teha", "Me läksime lahku ja ma ei saa midagi teha, ma lihtsalt nutan"
Miks On Parem Kannatada Kui Oma Elu Elada
Igasugustes kannatustes on palju teiseseid eeliseid, eriti kui tegemist on paariga. Kui üks tunneb end halvasti, on teine juba süüdi, et on õnnelik. Kui ühel inimesel ei õnnestu elus, on teine häbi oma edu pärast. Selle tulemusena katab kannatus mõlemat.
Teie Nimi On Leegion: Kui Minevik Ei Lase Lahti
- No tere! Ei oodanud? - Miks sa siin oled? Lahku! - Kas sa ei mäleta? - Mida ma ei mäleta? - Tundsime end koos hästi … - See pole tõsi, mul oli halb … - See pole tõsi, sa tundsid end hästi, meie tundsime end hästi … - See on mulle praegu hea, aga siis olin halb.
Vaikus / Allasurumine Vs Olevik Kellele?
Selle essee kirjutamise ajendiks oli teadlikkus, mida on raske omastada. Teadlikkus vanemate konkurentsist ning emade ja isade lapsepõlves tehtud ebaõnne käitumine lapsele. Võib -olla poleks ma võtnud ette neid mõtisklusi paberile panna, kui mitte juhtumi puhul .
