Kes Ja Mis On Psühhoteraapia Kriisi Allikas?

Video: Kes Ja Mis On Psühhoteraapia Kriisi Allikas?

Video: Kes Ja Mis On Psühhoteraapia Kriisi Allikas?
Video: ⚡️⚡️⚡️ПОЛНАЯ ВЕРСИЯ жёсткого интервью Президента Беларуси Александра Лукашенко телекомпании BBC +sub 2024, Mai
Kes Ja Mis On Psühhoteraapia Kriisi Allikas?
Kes Ja Mis On Psühhoteraapia Kriisi Allikas?
Anonim

Kogemuste terapeutiline olukord käivitab omakorda üha uute kontaktis ilmnevate nähtuste dünaamika, millest igaüks, lubage mul teile meelde tuletada, areneb sellisel kujul ja määral, mille määrab praegune kokkupuuteolukord. Kui pidada dialoogipsühhoteraapiat kontrollitud kriisi ravimeetodiks, tuleb märkida, et teraapia hetkeseisu määrab praeguses etapis realiseerunud konkreetse kriisilahenduse olemasolu.

Tuginedes terapeutilisele ideoloogiale, mis põhineb teraapia kui kontrollitud kriisi protsessi kontseptsioonil, on vaja meeles pidada mõningaid selle protsessi tunnuseid.

Esiteks on kontrollitud algatatud kriisi produktiivses teraapiaprotsessis oluline võimu piisavalt jaotada. Kui teraapia eest vastutab terapeut (näiteks ülemäärane hooldus), siis kriisi pole, seega pole ka muutused võimalikud. Lisaks on terapeutilised sekkumised kriisi lahendamiseks enne selle haripunkti üks viis selle vältimiseks. Teisest küljest, kui teraapiaprotsessis liigub jõud kliendi poole, siis jäetakse ta ilma võimalusest toetada kohapeal ja ressursse, mis on vajalikud väljaspool kriisi lahendamiseks. Mõlemal juhul on terapeutiline protsess aeglustunud või täielikult blokeeritud. Selle olukorra teadvustamine esitab juba varem mainitud metoodilise nõude võimu detsentraliseerimiseks.

Teiseks tuleks kontrollitud algatatud kriisi raviprotsessis taktikaliselt tugineda proksimaalse arengu tsooni kategooriale. See tähendab, et neoplasmide maht ja uudsuse aste, millele terapeutiline protsess on samaaegselt suunatud, peaks olema raske, kuid põhimõtteliselt kliendile juurdepääsetav. Ühest küljest võib tekkida vajaliku pinge puudumine tekkiva väljaolukorra lahendamiseks, teisest küljest võib ligipääsmatus kontaktis ilmnenud nähtuste kogemiseks võrdselt peatada ja külmutada raviprotsessi.

Kordan, algatatud kriisi raskusaste peaks olema optimaalne. Fenomenoloogilise lähenemise sätete põhjal on aga ilmne, et on absurdne, kui suudetakse teraapias algatatud kriisi astet kontrollida. Terapeutilise valdkonna uute nõuete tõsidus, tekitades kriisi, on põhimõtteliselt ettearvamatu tegur, eriti kui töötatakse klientidega, kelle psühholoogilised raskused on üsna tõsised. Seetõttu võetakse gestaltravi dialoogimudelis kriisi käivitavate terapeutiliste sekkumiste kontrolli koht, jälgides toetuse ja pettumuse tasakaalu teraapia valdkonnas.

Arvestades aeg-ajalt teraapias tekkivat vajadust „tõsta krooniline madala taseme hädaolukord ohutuks kõrge stressiga hädaolukorraks, mille puhul tähelepanu on suunatud ärevusele ja mida aga aktiivne patsient saab kontrollida” [F. Pearls ja P. Goodman; P.100], kirjutavad Gestalt -teraapia autorid: „Probleemi tehniline pool on (a) pinge suurendamine õige juhendamise all ja (b) võime säilitada olukorda, kuid mitte kontrollida see”[F. Perls ja P. Goodman; Lk 100].

Soovitan: