2024 Autor: Harry Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 15:44
Kunagi tudengiaastatel viis uudishimu mind esoteerilisele seansile. See oli üheksakümnendate lõpus. Seal oli saal sametpunaste kardinatega, palju küünlaid vooderdas seinu, suits sobimatutest viirukipulkadest. Hall vaip kattis parkettpõrandat. Inimesed istusid türgi keeles parketil. See pidi olema lootose asend ja meditatsioon. Oommm! See maksis natuke raha.
Tagasi ašramisse (ma ei mäleta täpselt, kuidas seda nimetati) oli teatud guru. Ta nägi minevikku ja modelleeris selle põhjal tulevikku. Ta eitas aega "siin ja praegu" ning kutsus seda asendama meditatsiooniga. Oommm!
Raha eest minu igakuise stipendiumi eest läks ta otse kohapeal transsi ja ilma transist lahkumata rüüpas kohvi nii -öelda minevikku. Seejärel eemaldas perekond minult usinalt "tsölibaadi krooni" ja "sobimatud härrad", guru kohustus aitama ja kahekordistas hinda. Daam pööritas silmi ja selgitas, et kõik mu piinad on eelmisest elust. Teise kursuse psühholoogiaüliõpilane minus nõudis üksikasju. Üksikasjad valmistasid pettumuse: olin Kiievi lähedal asuva mõisniku tütar ja uputasin end armsaks otse isa onni lähedal asuvas peakorteris. Mul kästi andestada oma julmale isale, kes ei lasknud daami (mind) seadusliku abieluga seppa. Filoloog minus küsis sarkastiliselt, miks guru on Gogoli teosed hunnikusse seganud ja mis mul sellega pistmist on. Madame lämbus kohvi, ohm ei juhtunud. Selle asemel vaatas ta uuesti enda sisse ja ütles, et enne seda olin ma mõisnik ja piinanud paljusid talupoegi ning pidin andestama ja meelt parandama. Niisiis jõudsime Nero juurde. (Mis meelitas mind väga).
Seal oli ka midagi, mis mind siis haavas. Mulle koostati nimekiri inimestest (sellest ja eelmistest eludest), kellele tuli andestada. Pärast andestamist pidanuks mu hinge paradiis tulema ja uued sobivad inimesed kiirustaksid minu juurde hulgakaupa … Olin siis väga kurb, et ei suutnud nii unustada. "Oommm ja kõik halvad asjad on kadunud."
Kogu oma elu jooksul olen aeg -ajalt kokku puutunud sellise vägivaldse andestamise teemaga. Minu jaoks nõuavad nad seda, et „lase lahti ja unusta kohe”, „naerata ja unusta halb”, „ära hoia kurja”, „joo viskit ja ära mõtle sellele”. Andestust nõutakse, sunniviisiliselt ja üleolevalt. On toodud näiteid selle kohta, kui õnnelikud on need, kes on andestanud, ja kui halvasti elavad need, kes pole jõudnud andestuse zenini. Nõustaja nõudmise taga on tema isiklikud motiivid soovist "jõuga päästa" kuni nartsissistliku "ma valgustasin ennast, aga sina mitte" ja palju muud, sealhulgas soov sulle meditatsiooni müüa.
Selliseid nõudeid piiride rikkumise kohta käsuga on võimatu andestada. Samuti on väga lihtne sattuda süü- ja häbitundesse - "kõik on juba andestanud ja valgustanud, mina üksi meelitan kärbseseenele halba karmat."
Raske on andestada kellelegi, kes on vigastanud teise käsul. See on delikaatne asi ja käsk "andesta kohe" pigem teeb haiget kui aitab.
Andestuse asemel asendaksin sõna "teadlikkus". Mulle on lähemal mõista inimese tegevuse põhjuseid ja mõista, miks ta seda tegi, millised on solvunud inimese motiivid. See protsess ei ole kiire: elada ja aru saada, oodata valu ja hakata vaibuma. Kui usaldamatus väheneb ja hinges on piisavalt ressurssi, et minna kaugemale ja mõista haiget. Igaühel on selle protsessi jaoks oma kiirus, võimatu on inimeselt teadlikkust tõmmata ja tema mõtteid kiirendada. Mõistmine küpseb nagu õun oma ainulaadsel ajal ja ei tasu inimest kiirustada. Keegi päev, keegi aastaid.
Soovitan:
Kuidas Lõpetada Enda Kritiseerimine Ja Hakata Ennast Toetama? Ja Miks Ei Saa Terapeut Teile öelda, Kui Kiiresti Ta Saab Teid Aidata?
Enesekriitika harjumus on inimese heaolu jaoks üks hävitavamaid harjumusi. Sisemise heaolu nimel ennekõike. Väljastpoolt võib inimene hea välja näha ja isegi edukas olla. Ja sisemuses - tunda end kui mitterahvast, kes ei suuda oma eluga toime tulla.
(mitte) Aeg Andestada
Mina Ma nõustun kergesti moraalse kohustusega andestada, sest andestamine võib olla võimas jõud, mis tervendab ja lepitab. Ja ometi pean ma vajalikuks rääkida paljude vaimsete lähedaste oopustega (mis on täis ajaveebe, ajakirju, raamatuid), kus andestust vaadeldakse kui imerohtu valu ja pahameele vastu ning "
Kuidas Andestada Inimesele, Kui Sa Ei Suuda Andestada?
Novgorodi sõna "andesta" tähendas "lihtsustamist", see tähendab tühja, tühja, mitte millegagi hõivatud. (Siit "lihtne olla" tähendab vabaneda, vabaneda). Jah, jah - kunagi oli sõna "lihtne" sõna "
Miks Mitte Minu Eest Hoolitseda? Miks Mehed Hoolivad Teistest Naistest, Aga Mitte Minust?
Kaebused hoolitsuse puudumise kohta on tüüpilisemad naistele, samas kui mehed saavad sellest rääkida teatud väärikusega („Naine ei hooli minust niimoodi … Ja miks?”). Kuid igal juhul hakkab inimene endalt küsima valusat küsimust - mis mul viga on, miks see antakse teistele, mitte mulle?
Pahameel Ja Valik: Hukata, Andestada, Andestada?
Valik ise on isiksuse sisu jaoks määrav; tänu valikule sukeldub ta sellesse, mis valiti - kui inimene ei vali, tuhmub ta enesehävitusse. S. Kierkegaard Pahameel on tunne, mis hoiab inimest minevikus. Sündmus, fakt on juba juhtunud ja kogemused jätkuvad ning mürgitavad elu praeguses hetkes.
