2024 Autor: Harry Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 15:44
Laps on juba isiksus, ta uurib väsimatult kõike, mis teda ümbritseb. Tänapäeval on palju arendavaid tehnikaid. Ja vanemad mõtlevad sageli, mida valida, millisesse arenduskeskusesse minna, kus beebil läheb paremini?! Või äkki tasub lapsega koos töötada ainult kodus?
Mõtleme selle koos välja.
Oluline on mõista, et lapse areng peab ennekõike olema õigeaegne. See tähendab, et konkreetne laps on füüsiliselt ja psühholoogiliselt valmis teatud oskusi või teavet tajuma. Pole tähtis, millist visuaalset materjali vanem kasutab - kuubikud, sisestusraamid, tähestik. On oluline, et see, mida laps enda ümber näeb, oleks tema arengust pisut ees.
Kui loete lapsele raamatuid, näeb ta, et seal on kirju, ja ühel hetkel hakkab ta lihtsalt küsima: "Mis seal kirjas on?" See küsimus näitab, et laps on valmis lugema õppima.
Aga kui pakute lapsele aktiivselt mõnda oskust enne tähtaega omandama, saab laps selle selgeks, kuid millegi muu arvelt. Suhteliselt öeldes õpib laps enne tähtaega lugema, kuid mitte ühel jalal hüppama ega kingapaelu siduma.
Omal ajal tutvustas Maria Montessori sellist mõistet nagu "tundlik vanus", see tähendab vanus, mil lapse aju on maksimaalselt valmis teatud oskusi omandama. Kui laps oma arengus selle vanuse vahele jätab, siis ta valdab seda oskust ikkagi, kuid palju suuremate kulude ja kahjudega.
Sa ei saa õpetada last lugema kaheaastaselt, selle asemel, et temaga lihavõttetorte vormida. Sest lihavõttekookide tegemine, palli viskamine, kaheaastaselt jalgrattaga sõitmine on kahtlemata kasulikum kui lugemine.
Isegi kui laps õpib tähti sõnadesse panema, ei loe ta ikkagi. Tõenäoliselt arvab ta lihtsalt ära need sõnad, mis talle meelde jäid. Paljud lapsed kasutavad seda trikki oma vanemate eksitamiseks. Nad hakkavad ikka päriselt lugema täpselt siis, kui lugema peavad hakkama: viie-, kuue-, seitsmeaastaselt.
On väga oluline last mitte ümber koolitada, sest ühel hetkel võib laps hakata tundma vastikust õppimise vastu.
Vanemate vead lapse kooliks ettevalmistamisel.
Paljud vanemad soovivad lastele tegevusi arendada nii innukalt, et veel lasteaias käies läbivad lapsed kogu kooli õppekava 1 klassis. Seda pole vaja teha, sest sest laps pole lihtsalt õppimisest huvitatud.
Kui lapsel on vajadus õppida midagi uut, siis on parem seda rakendada ilma kooli õppekavast ettepoole jõudmata. Seal on palju ringe, sektsioone. Laps saab kindlasti valida, mis talle meeldib.
Kokkuvõte
Kallid lapsevanemad. Pole tähtis, kas õpite koos lapsega kodus või lähete klassi rühma. Oluline on anda lapsele teadmised, mida ta saab teha. Ärge kiirustage oma lapsele korrutustabelit õpetama, palgake õpetajaid võõrkeelte õppimiseks.
Eelkooliealiste juhtiv tegevus on mäng. Mängu abil õpib laps maailma. Tähtis on, et lapsel oleksid head, "õiged" mänguasjad, et tal oleks koht, kus ta saaks mängida. Kõige tähtsam on lapsele ette lugeda, rääkida ümbritsevast maailmast.
Ja pidage meeles! Parem on mitte liialdatust lisada, kui lapse huvi üldse kokku suruda ja heidutada.
Soovitan:
Ema EI OLE Vajalik: Memo Täiskasvanud Lastele
Eraldamine ei ole ühepoolne protsess, kuid sageli räägime palju vanematest, kes pole valmis, ei suuda, hoia, ei lase lahti. Emadest, kes seovad, kardavad üksindust ja kasutust ning kelle maailm on keskendunud lastele. Oleme harjunud arvama, et vanematel lasub suur vastutus oma laste elukvaliteedi eest.
Viha Kui Vajalik Ressurss. 1. Osa
Ühiskonnas on millegipärast saanud tavaks eristada häid ja halbu tundeid. Eriti ei aktsepteerita viha. Nad ütlevad, et see on halb tunne. Seda ei saa avaldada. Inimesed tahavad sellest vabaneda või õppida seda kontrollima. Minu jaoks on viha suurepärane ressursitunne, kui õpid sellega õigesti toime tulema.
Miks On Lastele Oluline, Kui Vanemad Naeravad, Või Kuidas õpetada Lapsi Improviseerima
Peaaegu kõigil on sõber, kes räägib iga kord sama nalja ja naerab kõige valjemini. Tema jaoks on suur töö sind naerma ajada millegi muuga kui see anekdoot. Või arutage temaga suheldes ainult tema elu tegelikke sündmusi. Ja peaaegu kindlasti on need sündmused üksluised ja igavad.
IRINA MLODIK: "LASTELE ON VAJALIK KINNITADA VÕIMALUS KURJA ELADA"
Ühel päeval tuleb päev, mil laps on esimest korda agressiivne. Ta tembutab jalga. Ta lööb sind rusika või ämbriga. Ja siis selgub, et see polnud ühekordne rünnak. See agressiivsus juhtub temaga aeg -ajalt ja noorukieas muutub see isegi peaaegu püsivaks seisundiks.
Viha Kui Vajalik Ressurss. 2. Osa
Jätkan viha teemat, selgitades erinevust viha ja agressiooni vahel. Kuna ma segasin neid mõisteid varem. Viha on tunne, ilming. Ma võin lihtsalt vihastada, registreerida selle tunde endas, öelda selle kohta. Agressiivsus on tegevus, mida saab pärast vihastamist kontrollida.
