Coaching Kui Vahend Tulemuslikkuse Parandamiseks

2024 Autor: Harry Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 15:44

Tõhususe suurendamise teema tekitas minus huvi juba värbamiskonsultandina tööle asudes. Kümne tööaasta jooksul, mille jooksul tegin palju intervjuusid ja läbirääkimisi erinevate inimestega, pöörasin tähelepanu sellele, mis teeb inimese valitud äris edukaks. Ja ma nägin, et kõik inimesi saab üsna täpselt jagada kahte tüüpi: ühte inimest motiveerib see, mida ta teeb, töö annab talle jõudu, teise töö võtab jõudu, ta teenib raha, et hiljem taastuda, et hiljem uuesti töötada. Ja nii ringis. Järgmise küsimuse esitasin endale: kas on võimalik õpetada inimest edukaks? Ja kui jah, siis kuidas seda teha?

Erinevalt psühhoteraapiast ei sea coaching endale ülesandeks parandada inimese psühholoogilist seisundit. Kui kasutada analoogiat meditsiiniga, siis coaching ei tööta mitte „haigetega“, vaid „tervetega“. Treeneritööd võib võrrelda kehalise kasvatusega, mis ei ravi haigusi, vaid annab võimaluse tervist hoida ja parandada. Arvan, et nõustute, et psühhoteraapia on inimesele teistsugune abi.

Coachingu eesmärk on parandada inimeste sooritusvõimet. Tegevuse tulemuslikkuse määravad maailmapildi adekvaatsus ja asjaolu, et inimese seatud eesmärgid on saavutatud. Lühidalt: treener on spetsialist, kes aitab inimesel analüüsida oma eesmärke ja kuidas neid saavutada. Treener on treener. See on sõna "treener" otsetõlge inglise keelest.

Treeneritöö filosoofia põhineb asjaolul, et inimene on vaba ja vastutab iga tehtud otsuse eest. Seetõttu tuleb märkida, et treener, nagu iga treener, õpetab ainult seda, kuidas saavutada inimese enda seatud eesmärke. Vastutus on loova ja produktiivse tegevuse eeltingimus. Treener ei anna nõu, ei "juhata" "õigele" otsusele, kõik otsused töötab välja ja teeb inimene ise.

Mis on eesmärk? Eesmärk on soovitud tulemuse kuvand … Eesmärgi saavutamiseks on vaja energiat. Seda energiat nimetatakse ka motivatsiooniks. Motivatsioon motiveerib inimest tegutsema. Motivatsiooniteooriaid on palju, mis vastavad küsimusele, mis on motivatsioon, kuid coachingu kontekstis on motivatsiooni põhifunktsioon tegutsemist esile kutsuda. Näiteks: inimene tunneb nälga (see on motivatsioon, mis õhutab), ta ostab toitu (jõuab eesmärgini). Teine näide: tahan veeta vähem aega teel (motivatsioon), seega tahan osta auto (eesmärk), mitte kasutada ühistransporti. Pange tähele ühte olulist märkust: mõisted vaja ja motivatsiooni ei sobi, sest mitte iga vajadus ei muutu motiiviks, s.t. viib tegudeni. Vajadused võivad esineda ebaolulisel kujul. Näiteks soovib inimene kaalust alla võtta, kuid see, et ta seda soovib, ei pruugi viia tegelike tegudeni. Ainult siis, kui vajadus viib tegudeni, muutub see motiiviks.

Mida on veel oluline motivatsiooni kohta teada? Asjaolu, et motivatsioon võib tegevuse käigus muutuda.

Eesmärgi saavutamine viib uute vajaduste tekkimiseni

Näiteks võib õpilane õppida lihtsalt eksami sooritamiseks, kuid ühel hetkel võib tal tekkida soov uusi asju õppida ja sellest võib saada uus eesmärk. Vajadusi ei ole staatilises olekus, need võivad muutuda. Inimene saab erinevalt loomast teadlikult "enda kallal töötada", see tähendab aktiivselt ennast muuta, mitte ainult enda jaoks keskkonda muuta. Nagu õnnistatud Augustinus ütles juba 4. sajandil pKr: "Töötan selle kallal ja töötan enda kallal: olen saanud enda jaoks maaks, mis nõuab rasket tööd ja rikkalikku higi."

Treeneritöö käigus saab inimene tuvastada oma isikliku arengu suuna, st kujundada nägemuse sellest, milliseks inimeseks ta tahab saada. See pole enam müüt, vaid eduka juhendamise tegelikkus

Inimesed on üsna keerulised ja vastuolulised olendid ning väga sageli võite leida vastuolu eesmärgi ja inimese vajaduse vahel. Näiteks soovib tüdruk abielluda ja seab endale eesmärgi kaalust alla võtta. Kuid selle eesmärgi saavutamine ei taga seda, mida ta soovib. Või näiteks soovib noormees oma karjääris edeneda ja jääb selleks tööl hiljaks, näidates sellega lojaalsust oma ülemusele, kuid see pole kaugeltki tõsiasi, et selline käitumine viib soovitud eesmärgini. Edutamise asemel võib ta lihtsalt üle pingutada, mis omakorda mõjutab tema töö efektiivsust, kuid tema seatud eesmärki ei saavutata. Näeme, et seatud eesmärgi saavutamine ei pruugi kaasa tuua pakilise vajaduse rahuldamist. Teisest küljest nõuab mõne eesmärgi saavutamine motivatsiooni radikaalset ümberkorraldamist. Nii et poliitik, keda juhib võimutahe, ei pruugi oma eesmärki saavutada, sest inimesed tunnevad tema sõnades ebakindlust ja valet. Et olla tõhus, peab inimene suutma mitte ainult eesmärgi saavutamiseks tööd teha, vaid ka selgelt aru saama, mis teda tegelikult juhib. Treener uurib inimese käitumise motiive ja eesmärke. Kas kavandatud eesmärgid vastavad inimese motiividele ja kas kavandatud eesmärgi saavutamine viib tema vajaduste rahuldamiseni.

Treeneri töö peamine tööriist on küsimused. Tema ülesanne on esitada selliseid küsimusi, mis panevad inimese teadvustama oma maailmapilti, laiendavad taju silmaringi ja võimaldavad tal laiendada olukorra konteksti. Mõtlemine tähendab oskust esitada õigeid küsimusi ja leida neile vastuseid. Seda oskust ennast teadvustada nimetatakse peegelduseks. Intervjuusid tehes näen sageli, kuidas isegi väga targad inimesed on kergesti segaduses näiliselt lihtsate küsimustega: miks ja miks te seda teete? kuidas see, mida teete, võimaldab teil saavutada seda, mida soovite.

Peegeldamine on võimalik mitte ainult mõtlemise valdkonnas. See, mida inimene tunneb, on sageli olulisem kui see, millest ta mõtleb, sest emotsioonid on suurepärane näitaja meie vajaduste rahuldamise tasemest. Mõne harjutamisega saate arendada emotsionaalse refleksiooni oskust.

Peegeldus on treenitav oskus. Seda ei saa õppida ilma harjutamiseta. Treener aitab teil seda oskust arendada. Olles loonud oma hinges tasakaalu tunnete, soovide ja tõekspidamiste vahel, langeb inimene seisundisse, mida coachingus nimetatakse ressursseisundiks. See on seisund, kus on võimalik saavutada silmapaistvaid tulemusi mis tahes tegevuses. Ressursside seisundit ei ole võimalik lõplikult saavutada. See on seisund, mida peate endas säilitama.

Coachingu ülesanne on viia inimene eneserefleksioonini, s.t. aidata tal selgitada oma vajadusi, käitumismotiive, eesmärke. On oluline, et see oleks positiivne peegeldus ja positiivne, kui inimesel on jõudu ja soovi teisiti elada. Ainult käitumise muutmine räägib coachingu tõhususest. Coachingut võib lugeda edukaks, kui inimene hakkab midagi teisiti tegema või hakkab tegema midagi sellist, mida ta pole kunagi varem teinud.

Dmitri Guzeev, äritreener.